Väiksemad energiaarved ja parem sisekliima tänapäevaste tehnosüsteemidega

29.03.2018

Hoonete energiatõhususe miinimumnõuetest tulenevalt peavad kõik alates 2020. aastast uued ehitatavad hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Liginullenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. Täpne energiatõhusarv (suurem kui 0 kWh/(m2 a)) sõltub konkreetselt ehitatavast hoonetüübist (nt väikeelamutel ≤50, korterelamul ≤100). Inimkeeli tähendab see seda, et võrreldes praeguste lahendustega peavad edaspidi välispiirded (välisseinad, katus, põrand) tulema parema soojustusega, aknad madalama soojusläbivusega ning suuremat tähelepanu tuleb pöörata külmasildadele ja välispiirete õhupidavusele. Lisaks peavad ka tehnosüsteemid nagu küte, ventilatsioon ja jahutus olema efektiivsemad.

Normandia ehitusjuht Rebane täiendas meie teadmisi Ehituskeskuse korraldatud seminaril Tänapäevased KVJ (küte, ventilatsioon ja jahutus) süsteemid, nende mõju energiatarbimisele ja liginullenergiahoonete nõuete täitmisele. Seminari lektoriks oli valdkonna tippspetsialist Teet Tark, MSc, kes on volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 ja energiatõhususe spetsialist, tase 8.

Seminari eesmärgiks oli anda ülevaade tänapäevastest KVJ võimalustest ja lahendustest. Samuti räägiti energiatõhususe põhireeglitest ning jagati näpunäiteid süsteemide valikuks. Lisaks avaldati mitmeid kohti, kust vajadusel leida lisainfot. Seminari käigus selgitati:

  • Kuidas kujuneb KEK ehk kaalutud energia erikasutuse arv;
  • Millised on erinevate taastuvtoormel põhinevate kütuste kaalumistegurid (nt puit ja puidupõhised kütused 0,75, elekter 2,0);
  • Milles väljendub energiatõhusus – mõõdetud tarbimise alusel (KEK) ja arvutuslikult prognoositud tüüpsetel tingimustel (ETA). 

Täiendavalt räägiti:

  • Erinevate süsteemide soojuse ja tagastuse efektiivsusest;
  • Elektri kasutamisest ja millises etapis ei ole enam mõistlik hoonet lisasoojustada, kuna elektriga vajadusel juurde kütta on kulukas, kuid kokkuvõttes siiski odavam;
  • Päikesepaneelidest ja mõjudest, tuulegeneraatoritest ja kus need on efektiivsemad;
  • Kuidas kasutada jääksoojust, kuhu see juhtida;
  • Tarkade süsteemide juhtimisest (nt kui saal on mõeldud 100 inimesele, kuid selles on 10 inimest, siis ei ole mõtet süsteemidel lasta 100 inimese võimsusega töötada). 

Lõpetuseks tasuks teadvustada, et liginullenergiahoonete ehitust pole majanduslikust aspektist mõtet ega mõistlik peljata. TTÜ professor Jarek Kurnitski sõnul tähendavad liginullenergiahooned uuel tasemel ehituskvaliteeti, mida lõpptarbija tunnetab väiksemate energiaarvete ja parema sisekliimana. “Koostöös projekteerijate ja ehitusettevõtetega teostatud uuring näitab, et kardetavat ehitusmaksumuse tõusu ei toimu, sest suurusjärgus mõnikümmend eurot ruutmeetri kohta lisainvesteeringud tasusid ennast ära mõistliku aja jooksul kõikides hoonetes (KredEx).“

Liginullenergiahooned
Foto: Seminari ettekandest